Peale väsitavat pikka talve vajab meie keha puhastust ja turgutust. Parim looduslik abiline selleks on küüslaugulõhnaline karulauk, mis aitab kehast välja viia kõik ebavajaliku. Karulauk on universaalne organismipuhastaja. Lisaks sellele on karulaugul veel palju häid omadusi – alandab vererõhku, hoiab ära trombide teket, puhastab veresooni takistades kolesterooli ladestumist, ergutab mao ja soolestikku tööd, tugevdab organismi vastupanuvõimet haigustele, aitab võidelda pärmseenega jpm head. Põhimõtteliselt on karulauk meie oma kevadine supertoit.
Karulaugu lehtedes on A ja C vitamiini, kaltsiumi, rauda, kaaliumi, boori. Karulaugus on 15–20 korda rohkem C-vitamiini kui sidrunis. Boor omakorda on oluline D vitamiini imendumiseks. Lisaks on karulaugus on rohkelt väävliühendeid, mis on ühed olulised ilu allikad – kiirendavad juuksekasvu, tervendavad juukseid ja aeglustavad vananemisprotsesse. Võib öelda, et karulauk noorendab inimest.
Karulauku tarvita kuumutamata, et kõik olulised vitamiinid ja mineraalained säiliksid. Karulaugu kasutamisel ole lihtsalt loominguline – lisa teda näiteks salatitesse, kastmetesse, hummusesse või hoopis smuutisse. Karulauk maitseb eriti hästi ka näiteks munapudru ja kodujuustuga. Karulaugu säilitamiseks on soovitatav karulauku sügavkülmutada või kuivatada hakkimata kujul. Lisaks on populaarne karulaugu säilitamine pestona.
Karulaugu lehti tarvita kuni karulauk ei ole veel õitsema hakanud. Õitsemise ajal läheb kogu taime vägi õitesse – siis tarbi õisi. Õied on väga mõnusad lisandid näiteks salatitele.
Oluline! Karulauk on Eestis III kategooria looduskaitse all. Toiduks võib seaduse järgi korjata ulatuses, mis ei kahjusta taime looduslikku levikut selles asukohas – ehk ei tohi vigastada taime juurt ning kõiki lehti ära korjata. Karulauku võib loodusest korjata üksnes endale tarbimiseks mõõdukas koguses, mitte müügiks. Et karulauk säiliks meie metsades ole korjamisel hooliv – ära korja ühest puhmast kõiki lehti ära (jäta vähemalt 1/3 alles), ära talla taimi.
Karulauku võid seemnetest kasvatada ka oma aias. Karulaugu seemneid tuleks mulda panna juuli lõpus või augusti alguses. Kõige rohkem armastab karulauk kasvukohana niiskemapoolset lehtpuualust huumusrikast mulda. Koduaias kasvab karulauk hästi näiteks õunapuude, mustsõstra, lehtpõõsaste, haava ja leppade all või kraavikallastel – sellistes kohtades, kus ei niideta. Sügisel maha langenud lehed on heaks väetiseks karulaugule. Enne mulda panemist on soovitatav seemneid leotada. Järgmisel kevadel tulevad välja väikesed ühe lehega taimed. Alles 3-5 aasta pärast saad nii öelda täissuuruses taimi. Karulauk küll kasvab ja paljuneb aeglaselt, kuid see kõik on seda väärt, et sul oleks ühel päeval piisavalt oma aia karulauku.
Süües karulauku teed oma kehale tõelise heateo!
Alljärgnevalt erinevaid karulaugu retsepte, kus kasutatakse karulauku just kuumutamata moel. Muidugi võid sa lisada karulauku supile, pirukatesse, leivale, kotlettidesse, aga sellisel juhul lihtsalt paljud vitamiinid kaovad ja saad pigem rohkem maitseelamuse kui terviseturgutust.
Erinevaid retsepte karulauguga:
Karulaugu pesto
- 2 peotäit karulauku
- 2-3 peotäit seemneid ja/või pähkleid vastavalt oma maitse eelistusele – nt kõrvitsaseemneid, päevalilleseemneid, seesamiseemneid, india pähkleid. Mõnusa maitsenüansi annavad seedermänni seemned.
- Soovi korral võid lisada ka näiteks parmesani juustu, aga sellisel juhul pole mõtet lisada india pähkleid.
- 200-300 ml külmpressi oliiviõli või mõnda muud head külmpressiõli
- Näpuotsaga soola vastavalt oma maitsele
Pane kõik koostisosad köögikombaini ja peenesta. Sellisel kujul säilib pesto külmkapis umbes nädala. Kui soovid, et pesto säiliks kuid kalla pestole kiht õli peale, nii et kogu mass oleks ühtlaselt kaetus. Kui soovid teha vegan pestot, ära lisa juustu üldse või asenda see lihtsalt vegan juustu või hoopiski maitsepärmiga. Kasuta pestot võileivakatteks, lisa pasta juustu- või koore kastmele, kasuta täidisena näiteks ahjukartulitel või kusiganes sa soovid.
Karulaugu hummus
- 400 g purk konservitud või keedetud kikerherneid
- peotäis värsket karulauku
- 4 sl oliiviõli
- 2 sl tahiinit või hoopiski seesamiõli, kuid siis igaks juhuks vähenda oliiviõli kogust
- pigista natuke ka sidrunimahla
- soola ja musta pipart
Pese ja nõruta kikerherned mitu korda. Peenesta kõik koostisosad näiteks köögikombainis. Kui vaja, lisa veidi vett. Sega juurde õli. Maitsesta julgelt sidrunimahla, soola ja pipraga.
Kui hummus on ikka liiga paks, siis sega juurde veidi vett või oliiviõli. Õige hummus peaks olema kreemjas, ent mitte vedel.
Karulaugusalat
- Peotäis karulauku
- 500 grammi hapukoort ja/või kodujuustu
- 2–3 keedetud muna
- 1 tl soola
- Lisa salatile, mida iganes sa soovid – näiteks tilli, kurki, tomatit, redist
Pese, kuivata ja haki karulauk ning purusta kahvliga keedetud munad. Lisa hapukoor ja/või kodujuust, näpuotsaga soola Salat sobib hästi võileiva peale või näiteks tatra, kartuli kõrvale..
Karulauguvõie
- 1 peotäis karulauku
- 1 pakk toasooja võid
- Soola vastavalt oma maitsele
- 100 g külmpressõli (oliivi- või pähkliõli)
Pese ja kuivata hoolikalt karulauk. Pane koostisosad köögikombaini ja sega läbi. Ideaaalne leivakate. Kui soovid teha vegan võiet, siis kasuta lihtsalt vegan margariini (nt Keiju), lisa karulauk, vajadusel sool ning sega läbi ja naudi.
Karulaugu hapendamine
Hapendamine teeb karulaugust topeltsupertoidu.
Vaja läheb:
- Rohkelt karulauku
- 1 sl meresoola 1 liitri vee kohta. Kui soovid soolasemat, pane rohkem.
- Soovi korral peenestatud tilli.
Pese karulauk ja lõika 2−3 cm laiusteks ribadeks. Ideaalis peaksid panema hakkimata karulaugud nõusse, et säiliks rohkem kasulikke eeterlikke õlisid, kuid hakkimata karulauku on raskem süüa. Aseta karulaugu ribad tihedalt hapendamisnõusse, milleks sobib suurem klaaspurk või keraamiline nõu. Soovi korral puista kihtide vahele peenestatud tilli. Tee valmis soolvesi 1 liitris toasoojas keedetud vees lahusta 1 supilusikas meresoola. Kui sool lahustunud kalla vesi karulaugule. Kui soolvett jäi väheks, tee soolvett juurde. Karulaugu peale pane vajutis, mis kataks kogu karulaugu pinna. Näiteks kui kasutad hapendamiseks purki, pane sellesse vajutiseks teine veega täidetud purk. Kui kasutad suuremat nõud, pane karulaugu peale tagurpidi taldrik ja selle peale mingi vajutis – näiteks veega täidetud purk või puhas kivi. Kõige peale pane purgile või nõule hingav kate – näiteks puhas rätik, marli ja tegelikult ajab ka salvrätt kenasti asja ära. On oluline, et karulaugu pind oleks kõik soolveega kaetud, et ei tekiks hallitamise või muud riknemise protsessi. Hapenda pimedas toasoojas või jahedamas ruumis vähemalt 3 päeva. Kui karulauk on piisevalt hapnenud, tõsta nad vajadusel väiksematesse hoolikalt steriliseeritud purkidesse ja sulge kaanega ning pane külmkappi, et hapnemise protsess lõppeks.
Ole loominguline ja naudi karulaugu erinevaid tarbimise võimalusi. Pea meeles, et karulauku on oluline süüa võimalikult palju toorelt, et saaksid maksimaalselt omistada selles väekas taimes olevaid vitamiine, mineraalaineid. Ole terve!