Mis on kristallid? Kuidas kristallid on nad tekkinud? Kuidas kristallid toimivad?
Mineraalide maailm ja kristallid selle osana on kogu mateeria ja elu enda alusmüür. Kristallid on universumis aine kõige korrapärasem, kõige püsvam kuju. Nii kaua, kui on olemas olnud inimkond, on hinnatud ja kasutatud kristalle erinevatel eesmärkidel.
Kauneid ja salapäraseid kristalle on kaunistuseks, eheteks, kaitseks ja tervendamiseks kasutatud juba aastatuhandeid. Iidsed rahvad austasid kristalle nende maagiliste ja spirituaalsete võimete pärast. Valitsejad kandis kalliskividega kaunistatud sõrmuseid ja kroone. Šamaanid ja ravitsejad kasutasid kristallidest talismane ja vääriskive tervendamise ja kaitsemise vahendina.
Kvartsil ehk mäekristallil on mitmetes kultuurides ammusest ajast tähtis roll tervendamisel ja ennustamisel. Põhja-Ameerika pärismaalased kasutasid traditsiooniliselt kvartsikristalle jahi- ja lahingutulemuste ennustamiseks kui ka tervendamiseks. Kvartsikristallid asetati haigele kohale, et taastada kehas tasakaal. Eelnevalt pöörduti kivi vaimu poole, paludes tema abi ja peale tervendamist alati tänati.
Muistsed egiptlased kasutasid kristalle kaitse maagias, tervendamiseks ja kosmeetikas. Muistete egiptlaste jaoks oli väga oluline kristallide värv. Näiteks jaspise punane esindas tuld, elu ja verd, malahhiitroheline uut kasvu ja viljakust – seda pandi sageli haudadesse või matusekambritesse esindama surmajärgses elus lahkunu südant ja uut elu andvaid jõude. On koguni arvatud, et Egiptuse püramiidide tipud olid kaetud kristallidega, et kanaldada neisse kosmilist jõudu.
Akvamariinist talismane on kandnud muistsed meremehed kaitsmaks kõikvõimalike mereohtude eest.
Kolumbuse eelsetes Kesk-Ameerika kultuurides lihvisid asteegid mustast obsidiaanist peegleid, mida kasutati tulevikku vaatamiseks.
Tegelikult leidub kristalle kõikjal meie ümber, alates liivast, kivisoolast ja kivikestest mererannal kuni kenasti lihvitud fassaadideni, mis kaunistavad valitsushooneid. Sajandeid on kalliskive korjatud jõgede kallastelt ning kaevatud välja mägede nõlvadelt, kus erosioon on nähtavale toonud sädelevad koopad ja lõhed. Meie näeme kristalle pika kujunemisloo lõppjärgus. Sageli kulub miljoneid aastaid, enne kui nad päevavalgusesse ilmuvad.
Meie planeet Maa tundub olevat, tugev ja stabiilne, ent tegelikult on selline vaid üliõhuke koor – vahevöö, mis katab rahutut, pöörlevat ja liikuvat sisemust. Surve mõjul võivad maakoore hapramad kivimid puruneda ja Maa sisemuses olevad gaasid ning magma hakkab tungima järjest ülespoole tekkinud pragudesse. Maa sisemuses olevad tulised gaasid ja vedel magma tungivad maakoorest läbi ja saavad kokku kivimassiiviga. Kogu see kuum ja vedel mass koosneb erinevatest elementidest ja osistest – nagu vesi, hapnik, naatrium, kuld ja raud – mis on pärit Maa sügavamatest kihtidest. Läbi jahedamate ja vähem aktiivsete kivimkihtide vahel liikudes eralduvad need elemendid massist ja hakkavad õõnsustest kristalliseeruma. Sõltuvalt elementide segudest ja keskkonnast tekivad erinevad mineraalid. Toormaterjalide algne kogus määrab ära kristallide suuruse ja iga sadestise hulga.
Mõned kristallid moodustavad mõne päevaga, teistel kulub selleks sadu aastaid. Näiteks vedelast magmast tekib kõrgel temperatuuril kiiresti peridoot, aga kui magma tungib aeglaselt aluspõhjakivimi lõhedesse, tekivad jahtudes suured kristallid nagu näiteks ametüst.
Tänapäeval on kristallid lahutamatu osa meie elust. Kristalle kasutatakse väga paljudes seadmetes nagu näiteks arvutid, televiisorid, kosmosesüstikud, sateliidid kui ka värvide valmistamiseks ja ka meditsiinis. Soola kujul sööme kristalle igapäevaselt.
Kristallid omadused tulenevad sellest, kuidas nad on loodud. Miljoneid aastaid tagasi tungisid ülekuumenenud gaasid ja mineraalsed ühendid Maa tuumast ülespoole, selle pinnale. Sulanud kivimid jahtusid vähehaaval ja kristallid hakkavad kuumast massist välja kasvama, moodustades korrapäraseid täiuslikke mustreid – kristallivõresid, mis kordab end täpselt samasugusena kogu kristalli struktuuris, kuni kõik aatomid on ära kasutatud. Kristall „kasvab” kuni toorainet enam käepärast pole ja hakkab kristallivõre kokku tõmbuma – nii moodustuvad kristalli tipud.
Kristallid on aine kõige püsivam koju kogu universumis. Olemuslik korrapära annab neile sisemise jõu/energia, mis aitab neil välistele energiatele suurepäraselt vastu panna. Ükskõik, millise energia mõjusfääris nad ka ei oleks – olgu see temperatuur, rõhk, elekter, valgus vms, suudavad kristallid minutitega oma sisemise stabiilsuse taastada. Näiteks kui kristallile avaldada survet, kiirgavad kristallid liigse energia välja kas valguse või elektrilaengu kujul.
Ja vastupidi, kui läbi kristalli juhitakse elektrivool, reageerib kristall sellelele laienemisega, et lisaenergia ära mahutada.
Vahelduvvool tekitab kvartsikristalli struktuuris regulaarse pulseerimise. Seda energiat on rakendatud kellades vedrumehhanismi asemel.
Eri liiki kristallides murdub valgus erinevalt. Sellest tulenevalt on ka nende tervendavad omadused erinevad. Läbipaistvates kivides peegeldub ja murdub valgust kõige rohkem. Valgus on kõrgeim meile tuntud energiavorm. Valguse võnkesagedus ühtib tervendava energia omaga. Ükski teine looduslik aine ei suuda valguse sagedusi nii järjekindlalt fookustada ja kontsentreerida. Läbipaistavat mäekristalli peetakse üheks kõige tervendamamaks kristalliks. Mida läbipaistvam kristall, seda tervendavamate energiatega. Mäekristalli kutsutakse koguni meistertervendajaks. Mäekristallil on eriline sisemine tarkus, millega ta suunab energiat just sinna kehaosasse, kus seda kõige enam vajatakse.
Kristallid on justkui suurendusklaasid, mis võimendavad meie tundeid, mõtteid, taotlusi ja unistusi. Kui kasutame kristalle teadlikult erinevateks energiatööriistadeks, võivad nad meie jaoks võimendada ükskõik mida. Lisaks sellele, et kristallid on tohutult kaunid, on näiteks Kvartskristallidel elektromagneetilised omadused ning seetõttu kasutatakse neid enamikes elektroonikaseadmetes. Kuna ka inimese energiaväli on elektromagneetiline, suudavad kristallid seda mõjutada.
Kristallid koguvad, säilitavad, muundavad ja edastavad energiat. Aeg-ajalt võivad ka kristallid energiast tühjaks joosta ja vajavad selle taastamiseks energiaallikat. Sellepärast on ka kristalle aegajalt vaja puhastada ja laadida. Energiaallikaks võib olla heli, valgus või puudutus. Näiteks kasutatakse kristallide laadmiseks sageli Päikese või Kuu valgust.
Samamoodi mõjuvad kristallidele kaunis tugevalt ka meie mõtted – seda nimetakse kristallide programmeerimiseks.
Kui meie keha on haige, siis on selle põhjuseks enamasti loodusliku ja loomuliku tasakaalu puudumine. Kui kasutame kristallide ja nende täiuslike sisemiste struktuuride abi, siis suudavad meie keha energiad seeläbi taas tasakaalu saavutada ning alustada enesetervendamise protsessi. Üks kristallide põhiomadusi ongi oma ümbruskonna energiate harmoniseermine. Kanaliseerivad valgust ja energiat otse inimese energiakehasse ehk aurasse.
Tänapäeval aitavad kristallid meil rajada silda teaduse ja vaimse teadmise vahel. Kristalle kasutatakse uusimate tehnikasaavutuste juures, sest nad murravad valgust ja edastavad energiat. Samal põhjusel kasutatakse neid keskendumisel ja tervendamisel abivahenditena.
Kristallid kätkevad endas kogu Universumi, meie Emakese Maa ja kogu inimkonna evolutsioonilist informatsiooni. Kristallid on samamaoodi elus nagu kõik planeedid, meie Emake maa, taimed ja loomad. Me kõik oleme ühtses energiasüsteemis, moodustades ühtse terviku. Too kristallid oma ellu, et tunnetada paremini seda võimsat tervikut ja saada tervemaks ja õnnelikumaks.
Kas teadsid, et ka Eestis leidub kristalle, näiteks Põhja-Eesti paekiviselt pankrannikult võib leida näiteks kvartsi, kaltsiiti, püriiti jne. Järgmine kord kui sinna satud, vaata, kas leiad.
KASUTATUD KIRJANDUS
Bartlett, Sarah „Kristallid tervendamisest ennustamiseni”
Lilly, Sue „Kristalliravi”
Reinut, Kaia-Liisa „Kristalliteraapia” I osa
Rodenbeck, Christina „Kristallid igaks päevaks”
Tarma, Kati „Kivide tervendav toime”